Nanaid

Nanaid (vanem nimetus goldid, omanimetus nana ja hezhen) on tunguusi-mandžu rahvas Kaug-Idas.

Nanaisid oli 1970 umbes 10 000. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 12 160 nanaid. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 003 nanaid.^[1] Hiinas elas 2004. aastal 4640 nanaid (peamiselt Heilongjiangis). Nanaisid leidub teisteski riikides, näiteks Ukraina 2001. aasta rahvaloendusel andis 42 inimest end nanaina üles, ehkki nanai keelt väitis end peamise keelena rääkivat kõigest 4 ^[2] Eestis elas 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 3 nanaid, kes olid kõik naised.^[3]

Nanaid räägivad mandžu keelte hulka kuuluvat nanai keelt.

Nanaid elavad Amuuri alamjooksul Habarovskist allavoolu, samuti Ussuuri jõe kallastel ja Ohhoota mere ääres.

Valentin Avronin (1907–1977) koostas koos oma kaastöölistega nanai keele kirja standardi, mis põhineb kirillitsal. Seda õpetatakse Habarovski krais 13 koolis.

Hiinas kuuluvad nanaid 56 ametlikult tunnustatud vähemusrahvuse hulka. Kuid Mandžukuo perioodil hävitasid Jaapani okupandid nanaid peaaegu täielikult. Nanaid koguti koonduslaagritesse ja 1949 loendati Hiinas kõigest 300 nanaid. Hiinas ei ole nanai keelel kirjakeelt ja sellepärast kasutavad Hiina nanaid kirjutamiseks üldiselt hiina keelt. 2005 valmis Hiinas esimene nanai keele õpik.